Bom , nu sta kontinua nos riflexom di poi em asom um movimentu di aproximasom sosial , kultural, linguistiku i spiritual entri paizis afrikanus a kumesa pa porta di entrada di afrika osidental Dakar ate txiga porta di saida pa afrika oriental Ethiopia. konsideradu pais di bersu di umanidadi.
Nes kaminhu e klaru ki nu debi perkori varius paizis afrikanus. Sima nu sabi nos kauverdianus nu ta riprizenta um paiz na afrika poku konhesidu mas ki tevi um papel infelismenti tristi na storia di kontinenti afrikanu i pa apoia distruisom di kontinenti afrikanu i si sonhu.
i oji tudu sta indika ma nos guvernantis kre re-alia ainda mas i ritoma puzisom kolonial na perpetua diskonhesimentu di kauverdianus di sis identidadi afrikana.
Kabu verdi sempri tevi pagadu di mapa duranti txeu periudu i tudu kuzas ki ta envolvi a el pratikamenti era kolokadu mas na nomi di Gine.
Pa kontinua parti inisial di storia di evolusom di povu kauverdianu dentu di reinadus portugesis ate txiga ditadura salazarista , tudu es imperiu tevi um grandi dekadensia , apizar di sis maior inistensia di kontinua pegadu na afrika , kaba ku movimentasom di luta di kabral durante periodu di salazar.
Salazar um di kes maior inimigu di Cabral i provavelmenti asasinu di nos eroi e fazi tudu pe ganha rekonhesimentu i apoiu di Ethiopia na si vontadi di kontinua ta manti puder na Kau verdi Gine Angola i Mosambiki i San Tome.
Num Karta di junhu de 1963 , Haile Sellasie imperador di Ethiopia dipos di 4 anu ki e visitaba Portugal undi e lebaba es 1000 kilu di kafe, e apela Salazar pa dexa angola i mosambiki i ainda ovi amiasa di kebra di rilasom pur parti di stadus afrikanus indipendenti kazu es ka seta pedidu.
purtantu kes li e apenas alguns pistas di rilasom di imperiu di Ethiopia ku di Portugal i impatus na nos paiz kauverdi.
Storikamenti E poku ou kuasi nada vizivel rilasom personal entri nos grandi lider Kabral i Sellasie I mas um kuza papel di ultimu imperiu di mundu foi disisivu pa inisiasom di sonhu di uniom afrikanu ki ta materializa em 1963 ku kriasom di organizasom di uniom afrikanu ki es anu ta fazi 56 anu.
em 56 anu afrika sta lonji di atinji si soberania oki nu odja situasom ki ses fidjus sta vivi.
nos artigu si propozitu e fazi kel poku ki nu atxa ma ka fazedu dentu di sis obijetivus : kebra fronteras dexadu pa invasom stranjerus.
a nos komu asosiasom; frutu di filosofia di emansipasom sosial i kultural nos proposta e ki Ethiopia ritoma um pozisom na asom di mobilizasom i konsiensializasom di papel
ki Ethiopia tevi na vida politika kultural i sosial di afrikanu.
nu ta pensa ma asosiativismu e uniku forma di inisia um prosesu di dizedukasom atraves di meius informal ki e ta okupa.
movimentus asosiativus koperativus e um forma di liberdadi konkistadu di direitus umanus mas vizivel ki nu podi odja komu frutu di luta pa indipendensia. E kel simenti di djunta mom di ubuntu di unidadi i luta.
E klaru ki e foi korompidu pa sistema neokolonial atraves di implantasom di kes prumerus klubis sentrus kultural i linguistikus di paizis kolonizadoris.
Purtantu um di kes saida pratiku ki nos nu sta prokura e inisiasom di um prosesu di edukasom di storia di Ethiopia na si luta pa emansipasom afrikanu na si forma pratiku inisiadu pa imperador Sellasie.
Bom nu kre fazi kel prusesu em simultaniu ku senekal uma vez ki es ta mas pertu di CV i tambe pa lasus di kultura ki ta uninu.
E muitu importantu ki nos sentrus di idukasom informal inisia studus di storia i lingua di Ethiopia i di Senegal pa ki na verdadi tem um kontinuidadi di trabadjus.
Nu mesti bebi mas di storia des pais mas tambe di paizis vizinhus i otuz i otuz. Mas pa kela jovens di novu jerasom e txomadu atraves di Deug 27 a da si kontribuisom nes prosesu di mobilidadi pa ensinus di pratikas ki nu fla.
So falandu lingua di otu kumendu kumida di otu konvivendu konxendu storia nu podi materializa visom di uniom afrikanu.
Konferensias i politikas dja da provas me ka solusom solusom e nu inisia es prosesu ki ta kaba ku da um abertura mental artistiku storiku linguistiku i sosial.
E keli ki e um deug revolusom keli e nos thug na lingua amarik LUTA.
Apelu dja sta lansadu i nos dja nu sta preparadu na tudu 3 terenu identifikadu u ki falta e mas presensa.
Deug 27 ,Adizabeba Ethiopia
Bibliografia
Ethiopia e Portugal , 1954-2014 Catalogo de exposiçao , Editado por Isabel Boa Vida e Joao Ramos Addis Ababa 2015
Mikael Kebbede Ethiopia and Western Civilization 1949
Histoire du Senegal et de L Afrique; Cours Moyen - livro didatico -
Imperador Ethiopia 1930 Teokrasia - koroasom 6 anu di pos di nasimentu di Cabral |
Membrus di organizasom Pilorinhu |
Cabral pai di nasom kauverdianu |
kriansa flor di revolusom |
Lendariu preste Joao ethiope um di kes kuriosidadi ki disperta navegasom Europeia em buska di spiritualidadi |
asosiasompilorinhu na kriasom di um muzeu ominaji a tartarugas i distruisom di Ilheu kel karkasa foi enkontradu na Djeu duranti okupasom pa korenti di ativista |
trabadju koperativu plantas medisinal ku imigrantis i residentis |
vestijius storikus importanti na ethiopia |
nos bandera orijinal trokadu pa novu rejimi demokratiku di |
Sem comentários:
Enviar um comentário